Elleekovemainâstem ABC
Taan pargopittáást uáppee uápásmuvá elleekove historján já ráhtá uánihis elleekuuvijd Lumière viiljâkuáhtá puáris elleekuuvij vuáđuld. Ton lasseen uáppee hárjuttâl jieškote-uvlágánij kovestuáruduvâi kevttim.
Ulmeh:
- oppâđ tom, magareh lijjii puáris elleekoveh, já uápásmuđ elleekove historján
- oppâđ áigálii já tilálii raijim
- oppâđ jieškote-uvlágánij kovestuáruduvâi kevttim
- oppâđ, maht sierâ kuuvijn šadda ubâlâšvuotâ
- oppâđ kuvviđ tobdoid já reaktioid
Tarbâšeh:
- tablet, viättupuhelin teikâ mottoom eres kuvvimpiergâs jyehi uccâ juávkun. Viättupiergâsáin avžuuttuvvoo kevttiđ videoeditistemheiviittâs, tegu iMovie teikâ FilmoraGo.
1. Lumière-elleekove
Pargovyehi: uccâ juávhoin
Pištem: 45 minuttid
Luokah: 3.–9.
Ranskalâš Lumière viiljâkyevtis ornijn vuossâmuu elleekovečäittim Pariisist ive 1895. Keččâđ Lumière viiljâkuáhtá puáris elleekuuvijd, tegu “Pargeeh vyelgih fabrikist” já “Juná puátá sajattâhân”. Taah kávnojeh om. YouTubest uuccâmsanijguin Lumiere brothers first films. Magareh toh láá? Magarijd aašijd toh oovdânpyehtih já moin naalijn toh láá kovvejum? Maht toh iäráneh tááláin elleekuuvijn?
Paarah teikâ uccâ juávhuh kovvejeh jieijâs 50 seekunt Lumière-elleekuuvijd:
- Valjiđ kamera saje já meridiđ tile tâi uáinus, mii kamera oovdâst tábáhtuvá tâi uáinoo.
- Lumière-elleekooveest kamera ij uážu lihâdiđ. Vâi kamera pisoččij sajestis, pieijâđ tom vuálážân teikâ om. seeini tâi peevdi vuástá.
- Starttađ kamera já kuvviđ tile 50 sekuntid.
- Keččâđ kovvejum pitá. Jis tot ij luhostum, te kuvviđ uđđâsist.
- Loopâst tij pyehtivetteđ kevttiđ videoeditistemheiviittâs (tegu iPad iMovie-heiviittâs) já mutteđ video čapisvielgâdin. Meddâlistiđ algâalgâlijd jienâid videost já lasettiđ toos muusik.
- Mij keččâp valmâš elleekuuvijd oovtâst.
2. Aldakove já montaas
Pargovyehi: uccâ juávhoin
Pištem: 45 minuttid
Luokah: 3.–9.
Elleekoverähtee puáhtá kiddiđ keččei huámmášume tiätu áášán ovdâmerkkân čäittimáin tom aldakooveest. Ko elleekoverähtee ovtâstit maaŋgâid pittáid maŋaluvâi, te sun ráhtá ubâlâšvuođâ, mii kočoduvvoo montaasin. Aldakove já montaas áánsust elleekooveest šadda hormišub.
Kuvviđ uđđâsist siämmáá tile ko ovdebáá hárjuttâsâst, mut oovtâ video saajeest kuvviđ tom kuulmâ uásist: algâuási, koskâuási já loppâuási. Algâ- já loppâuási ääigi kamera lii siämmáá saajeest ko ovdebáá hárjuttâsâst, mut ovdil koskâuási kuvvim aalgâ kamera kolgâččij sirdeđ taggaar sajan, kost aldakooveest uáinoo miinii detaljid, mon tij leppeđ muuneeld valjim. Kuvvim maŋa keččâđ videoid maŋaluvâi já ovtâstittiđ taid editistemheiviittâsâssáin.
Ovdâmerkkân tij pyehtivetteđ keččâđ George Albert Smith elleekove The Sick Kitten (1901/1903). Tot lii ohtâ puárásumos elleekuuvijn, main kiävttojeh čuoppâm já aldakove aaibâs tegu mii hárjuttâsâst-uv:
Nelji almolumos kovestuáruduv
