Filbmamuitaleami AÁB
Dán bargobihtás oahpásmuvvat filmma historjái ja ráhkadit unna filmmažiid Lumière vieljaš guoktá filmmaid ládje. Muitaleami riggodahttá, go geavaha máŋga iešguđet govvasturrodaga.
Ulbmilat:
- oahppat guđeláganat árra filmmat ledje ja oažžut áddejumi filmma ovdáneamis
- oahppat áiggi ja saji ráddjema
- oahppat iešguđet govvasturrodagaid geavaheami
- oahppat, mo iešguđege govvengearddit hábmejit ollisvuođa, scena
- oahppat dovddu dahje reakšuvnna govvema
Maid dárbbašat:
- neahtuš, fiehttotelefovdna dahje eará govvenrusttet oahpahusjoavku nammii. Ávžžuhit geavahit oktan fiehttorusttegiin videoediterenheivehusa, nu mo iMovie dahje FilmoraGo.
1. Lumière-filbma
Bargovuohki: smávvajoavkkuin
Guhkkodat: 45 min
Luohkát: 3.–9.
Fránskalaš Lumière vieljaš guovttos lágideigga vuosttas filbmačájáhusa Pariissas 1895. Gehččet Lumière vieljažagaid árra filmmaid, nugo “Bargit vuolgaladdet fabrihkas” ja Toga buvtteha togastašuvdnii”. Dát gávdnojit omd. Youtubes ohcansániiguin Lumiere brothers first films. Makkárat filmmat leat? Maid áššiid dat ovdanbuktet ja mainna ládje dat leat govvejuvvon? Mo dat spiehkkasit dálá filmmain?
Govvet páraid mielde dahje smávvajoavkkuin 50 sekundda guhkkosaš Lumière-filmmaid:
- Válljejehket kámera báikki ja mearridehket dáhpáhusa dahje oidnolaga, mii kámera ovddas dáhpáhuvvá dahje oidno.
- Lumière-filmmas kámera ii oaččo lihkastit. Dollet kámera sajis statiivvas dahje omd. seainni dahje beavddi vuostá.
- Stártejehket kámera ja govvejehket dáhpáhusa 50 sekundda.
- Gehččet maid lehpet govven. Jos dat ii lihkostuvvan, de govvejehket ođđasit.
- Loahpas sáhttibehtet geavahit videoediterenheivehusa (nugo iPad iMovie-heivehusa) ja nuppástuhttit video čáhppesvielgadin, sihkkut das álgojienaid ja lasihit musihka.
- Gárvvis filmmaid geahččat ovttas.
2. Lagašgovva ja montása
Bargovuohki: smávvajoavkkuin
Guhkkodat: 45 min
Luohkát: 3.–9.
Filbmadahkki sáhttá giddet geahčči fuomášumi dihto áššái, ovdamearkka dihte nu ahte čájeha dan lagasgovas. Go filbmadahkki ovttasta máŋga govvengearddi maŋŋálagaid, de son hukset ollisvuođa, mii gohčoduvvo montásan. Dáid filbmamuitaleami fuomášumiiguin – lagasgovain ja montásain – filbma šaddá váikkuheaddjin.
Govvejehket ođđasit seamma dáhpáhusa go ovddit bargobihtás, muhto ovtta govvengearddi sajis govvejehket dan golmma oasis: álgu, gaskamuddu ja loahppa. Kámera bissu seamma sajis go ovddit háve, muhto: ovdal gaskamuš govvengearddi sirdet kámera nu, ahte das oidno lagasgovas juoga detállja, man lehpet dáhpáhusas válljen. Loahpas govvengerddiid geahččat maŋŋálagaid dahje ovttastahttit editerenheivehusain.
Ovdamearkan sáhttibehtet geahččat George Albert Smith filmma The Sick Kitten (1901/1903). Dat lea okta áramus filmmain, mas leat geavahan čuohppama ja lagasgova, nu mo min bargobihtás:
Njeallje dábáleamos govvasturrodaga
