Jieʹllikarttmainnâz ABC
Tän tuejast mij tobdstõõttâp jieʹllikaart historiaaʹje da tuejjeep siõm jieʹllikaaʹrtid Lumière viilljži vuõssmõs jieʹllikaarti jiõggâst. Pueʹreep mainnâz haʹrjjtõõleeʹl jeeʹres karttšorradvuõđid.
Täävtõõzz:
- mättjed muʹvddem vuõssmõs jieʹllikaart leʹjje da fiʹttjed jieʹllikaart ouddnummuž
- mättjed ääiʹj da pääiʹǩ rajjeed
- mättjed jeeʹres karttšorradvuõđi âânnmõõžž
- mättjed, mäʹhtt jeeʹresnallšem välddõõzz räʹjje obbvuõđ, kueʹstelm
- mättjed tobddmõšvueʹjj da reaktio sniimmʼmõõžž
Neävv, koid taarbšep:
- tableeʹtt, jeäʹrmmteʹlfoon leʹbe jeeʹres sniimmâmneävv juõʹǩǩ siõmjouʹǩǩe. Lij pueʹrab ââʹnned jeäʹrmmaparaattâst videoeditâʹsttemsuåvldõõzz, mâʹte iMovie leʹbe FilmoraGo.
1. Lumière-jieʹllikartt
Tuâjjnääʹll: siõmjooukin
Peštt: 45 min
Klaass: 3.–9.
Fraanskoummu Lumière viilljâž riõʹšše vuõssmõs jieʹllikarttčuäjtõõzz Pariisâst 1895. Ǩiõččâd Lumière viilljži vuõssmõs jieʹllikaartid, mâʹte “Reâuggla vââiʹde Lumière fabriikkâst” da “Poojâs puätt La Ciotat poojâsårstempäikka”. Täk käunnʼje ouddm. Youtubest ooccâmsaaʹnivuiʹm Lumiere brothers first films. Muʹvddem jieʹllikaart lie? Måkam aaʹššid tõk čuäʹjte da måkam naaʹlin tõk lie snimmum? Mäʹhtt tõk rätkkje ânn’jõžääiʹj jieʹllikaartin?
Sniimmâp kuâhttast leʹbe siõmjooukin jiõččân 50 sekuunt Lumière-jieʹllikaaʹrtid:
- Vaʹlljeʹǩed kamera pääiʹǩ da tuʹmmjeʹǩed šõddmõõžž leʹbe kuâsttmõõžž, kåått šâdd leʹbe kuâsttai kamera õõudâst.
- Lumière-jieʹllikaartâst kamera ij vuäǯǯ likkâd. De tuõʼllʼjeʹǩed kamera seämma sââʹjest piijjleeʹl tõn jueʹlj ool leʹbe cõõggeeʹl tõn seiʹnned leʹbe påʹrdded vuâstta.
- Jåttʼteʹǩed kamera da sniimmâd šõddmõõžž 50 sekuunt ääiʹj.
- Ǩiõččâd snimmum välddõõzz. Jõs ij oʹnnstam, sniimmâd oʹđđest.
- Looppâst vueiʹttveʹted videoeditâʹsttemsuåvldõõzz ââʹnned (mâʹte iPad iMovie-suåvldõõzz) da muʹtted video čaʹppesviõlggeen, jaukkeed tõʹst jiõnid da lââʹzzted tõõzz musiikk.
- Vaalmâš jieʹllikaaʹrtid ǩiõččât õõutâst.
2. Âʹlddkartt da montaas
Tuâjjnääʹll: siõmjooukin
Peštt: 45 min
Klaass: 3.–9.
Jieʹllikaart tuejjeei vuäitt ǩiddeed ǩiõčči vuâmmšõõzz jiijjâs haaʹleem äšša håʹt mâka čuäʹjteeʹl tõn ääʹšš âʹlddkaartâst. Ko jieʹllikaart tuejjeei õhttad ǩeäččlõõžži jeeʹres välddõõzzid, son tuejjad obbvuõđ, koon kååččeet montaasân. Täi jieʹllikarttmainnâz kreatiivlaž neävvai veäkka – âʹlddkaart da montaas – jieʹllikaartâst šâdd šuurab vaaiktõs.
Oʹđđest sniimmâd seämma čuäjtõõzz ǥo mõõnni haʹrjjtõõzzâst, leša tän vuâra sniimmâd tõn kooum välddõõzzâst: algg, kõskk da lopp. Kamera lij muđoi seämma pääiʹǩest ǥo ouddlest, leša ij kõskkvälddõõzzâst: seʹrdded kamera ouddâl kõskkvälddõõzz sniimmâm nuʹtt, što tõʹst šâdd âʹlddkaʹrtte mii-ne tij vaʹlljeem detaaljid. Looppâst välddõõzzid ǩiõččât ǩeäččlõõžži leʹbe õhtteet videoeditâʹsttemsuåvldõõzzin.
Vueiʹttveʹted ǩiõččâd George Albert Smith jieʹllikaart The Sick Kitten (1901/1903) ouddmiârkkân. Tõt lij õhtt vuõssmõs jieʹllikaartin, koin õʹnne editâsttmõõžž da âʹlddkaart mâʹte mij haʹrjjtõõzzâst:
Nellj jeänmõs õnnum karttšorradvuõđ
